Miks ei võiks iga inimene omada kohaliku veevärgi aktsiaid?
Riigi ja omavalitsuste ettevõtete erastamisest rääkimine on Eestis endiselt tabuteema, mis paneb argumenteerijad tihti väga mustvalgeid seisukohti võtma. Miks see nii on? Me oleme harjunud, et näiteks kommunaalteenuseid pakuvad meile omavalitsused, mitte erakapitalile kuuluvad ettevõtted. See ei pea nii olema.
Minu eesmärk on tekitada diskussiooni selliste ettevõtete osalise erastamise ja börsil noteerimise teemal. Me elame liberaalses turumajanduses – pakume siis oma kodanikele võimaluse osta osalusi praegu riigile kuuluvates ettevõtetes, mille teenuseid ja tooteid nad ise kasutavad!
EVR Cargo vagunite ostu kava ümber lahvatanud skandaal paneb küsima, kas see teema peaks poliitiliselt nii tundlik olema ja kas eraettevõttena teeniks see kodanike huve paremini.
Mõistan, et tegemist on hetkel riigiettevõttega, kuid otsus selle osaliseks erastamiseks on tehtud. Ettevõtte väärtuse hindamisel on levinuimaks meetodiks DCF – diskonteeritud rahavood - mille järgi sõltub ettevõtte väärtus tulevikus teenitavate rahavoogude suurusest. Minu hinnangul peaks omanik antud olukorras tegema kõik selleks, et ettevõtte väärtust kasvatada - et teenida müügist suurimat tulu ja et erastamine ei muutuks ärastamiseks. Usun, et Raul Toomsalu ettevõtte juhina oma äriplaanis sellest lähtubki. Segadus, ebakindlus ja vaidlused ettevõtte väärtuse kasvule kindltasi kasuks ei tule.
Väidan, et hästi läbi mõeldud ja korraldatud erastamise puhul on võitjaks nii tarbija, riik, omavalitsus kui ka ettevõtte omanik. Seda enam, et Riigikontrolli hinnangul ei ole omavalitsused alati seadnud oma osalusega äriühingutes osalemisele jälgitavaid eesmärke ja nende juhtimises tuleb praegu ette olulisi puudusi.
Vaatame omavalitsusele kuulunud ettevõtte enamusosaluse erastamise tulemust Eesti suurima veevärgiettevõtte – Tallinna Vesi – näitel. Aastani 2001 kuulus Tallinna Vesi täielikult Tallinna linnale, misjärel müüdi enamusosalus välismaisele veeettevõttele. 2005. aastal kaasas ettevõte avalikult raha, müües IPO käigus aktsiaid kõigile soovijatele, misjärel noteeriti aktsiad Tallinna börsi põhinimekirjas. Müügist tänaseni omab Tallinna linn ettevõttest 34,7%.
Milline on olnud Tallinna Vee areng pärast erastamist?
Ajavahemikul 2005-2015 on Tallinna Vee müügimaht kasvanud 59, brutokasum 45 ja kasum aktsia kohta 77 protsenti. Lisaks tõus teenuse kvaliteedis: erastamise ajal 2001. aastal maksid tallinlased vee hinna eest 8,3 krooni ja said vastu teenust, mille puhul ei saanud rääkida kvaliteedist ega jätkusuutlikkusest. Näiteks vastas vee kvaliteet sel ajal vaid 65% ulatuses nõutud normidele.
Erastamise käigus viidi vee kvaliteet pealinnas vastavusse enam kui 90 kvaliteedinõudmisega, muutes Tallinna Vee enim reguleeritud vee-ettevõtteks Baltimaades. 2009. aastaks tõusis vee hind 17 krooni ning 87 sendini kuupmeetri eest (tuleb arvestada, et Eesti keskmine palk kasvas sama aja jooksul 2,2 korda), kuid vastu said tallinlased sel ajal juba 98% kvaliteedinõudmistele vastavat kraanivett.
Praegu, 2017. aastal on vee hind 2,08 eurot kuupmeetri eest, vee kvaliteet vastab kvaliteedinõudmistele 100% ja veearved on jätkuvalt väikseimad kommunaalkulud, moodustades keskmisest leibkonna netosissetulekust vähem kui 1,5 protsenti. Samal ajal on veeteenuse kvaliteeti järjepidevalt parandatud, mille tulemusel tarbis 2015. aastal kraanivett joogiveena 59% rohkem kliente vaid neli aastat tagasi ehk 2011. aastal.
Kuidas on Eesti suurim veevärgiettevõte pärast erastamist ja börsil noteerimist muutunud? Veeteenuse kvaliteet on järjepidevalt tõusnud, ettevõte on efektiivne ja teenib korralikku kasumit, maksab regulaarselt dividende ning ettevõttes on aastatega juurutatud kõrgeimatele standarditele vastav juhtimispraktika.
Ja veel: Tallinna Vesi on öelnud, et nende aktsiad noteeriti Tallinna börsil 2005. aastal just selleks, et tallinlased ehk nende teenuste tarbijad saaksid osa ettevõtte edust. Need aktsiad olid mõeldud ja on tagantjärele ka osutunud konservatiivseteks dividendiaktsiateks, mis osutunud üheks paremaks dividendimaksjaks Tallinna börsil olevate ettevõtete hulgas.
IPOga turule tulles oli Tallinna Veel 1 720 investorit, nüüdseks on ettevõttel omanikke juba enam kui 5 000, kellest 86% on kohalikud erainvestorid. Neist numbritest nähtub, et Tallinna Vesi on jätkuvalt Eesti kapitali käes ja inimeste huvi ettevõtte edust aktsionärina kasu saada on pidevalt kasvanud.
Siit küsimus: miks ei võiks ka teiste suuremate riigile ja omavalitsusele kuuluvate ettevõtete omanikuks olla inimesed, kes neid teenuseid tarbivad?
Tallinna Vesi kuulutati tänavu juba neljandat aastat järjest parimate investorsuhetega ettevõtteks Baltikumis. Pildil auhinda vastu võtmas ettevõtte juht Karl Heino Brookes ja finantsjuht Riina Käi.