top of page

Raha ei tule seinast. Asutagem riigi tulude kasvatamiseks Eesti Riiklik Investeerimisfond

Maksudele ja raha ümberjagamisele pööratakse Eestis ebaproportsionaalselt suurt tähelepanu. Esmajärjekorras tuleb jõukuse suurendamiseks investeerida.


Infot on rohkem kui kunagi varem. See tungib peale lugematutest kanalitest ja tohutu kiirusega. Samas kaasneb sellega müra, mis teeb infos orienteerumise üha keerulisemaks – oluline seguneb ebaolulisega, faktid väljamõeldistega; fookus on draamal, vastuseisul ja hirmutamisel. Ilmselt aitab see ka populismil ja uuskommunismil üha enam vohada. Hans Roslingu raamat faktipõhisusest („Factfulness“) mõjub selle taustal nagu sõõm värsket õhku.

Valimiste lähenedes kuulen, kuidas „õige“ valiku korral kõik paremaks läheb: lisandub tasuta teenuseid, langetatakse makse ja üleüldse tehakse pauku uutmoodi. Potentsiaalse valijani jõudmine käib tihti ülalkirjeldatud meetoditega. Loomulikult on erandeid, kuid üldine pilt on väsitav. Maksud ja raha ümberjagamine saavad selle taustal ebaproportsionaalselt suurt tähelepanu. Ühe tõstmine ja teise langetamine ning raha ühelt eelarverealt teisele liigutamine jõukust ei kasvata. Sama lugu on tasuta asjadega - midagi muud kallineb nende arvelt, kui lisatulu ei leita. Kui ettevõtluses keskenduda kasvuvõimaluste otsimise asemel vaid kulude kärpimisele, siis pikas plaanis arengut ei teki. Veel enam pole põhjust kasvu loota investeeringuid tegemata.


Asja juurde. Olen küll lihtne töövõtja, kuid veendunud kapitalismi pooldaja. Tänu kapitalismile ja vabale turumajandusele on võimalik üldse luua eeldused millegi ümberjagamiseks. See ei tähenda, et sotsiaalsed mõõtmed oleksid vähemtähtsad. Kuid siiski - sotsiaalriiki on vaja ka üleval pidada ja raha ei tule seinast.


Kaarel Ots esinemas investeerimiskonverentsil Tark Raha 2018. aasta novembris.

Milline on klassikaline viis jõukust kasvatada? Investeerimine. Minu ettepanek on luua professionaalselt juhitud Eesti Riiklik Investeerimisfond, mille eesmärk on tulu teenida ja jõukust kasvatada. Fond, mis teenib kogu ühiskonna huve ja aitab rahastada arenguks olulisi projekte. Fond, mis võtab kaalutletud riski ja paigutab maksimaalse tulu saavutamiseks hajutatud viisil kapitali väärtpaberitesse üle maailma. Fond, mis on börsil noteeritud, mille tegevus on seeläbi avalik ja maksimaalselt läbipaistev ning milles saab soovi korral kaasa lüüa iga Eesti inimene.


Mis oleks tänaseks juhtunud, kui riik oleks sellise fondi asutanud 15 aastat tagasi, investeerides 100 miljonit võrdselt suurettevõttesse Apple, Amazon, Berkshire Hathaway, Google (Alphabet), Microsoft? See võib tunduda suur summa, kuid Eesti SKTst moodustab see vähem kui 0,5%. Investeeritud rahast oleks tänaseks saanud 5 miljardit. Varem alustades oleks tulu veel suurem.


Tunnistan, et vaid viiest ettevõttest koosneva portfelli näide on ülimalt lihtsakoeline ja vähehajutatud. Arvutus jälgib aktsiahinna muutust, kuid ei arvesta reinvesteeritud dividende, samuti ei võta arvesse inflatsiooni. Reaalses elus on võimalik fondi raha juurde panna, väljuda, positsioone muuta jne. Tegemist on mõtteharjutusega, et näidata võimalusi ja kutsuda sel teemal kaasa mõtlema.


Valitud ettevõtted on ühed maailma suurimad ja näidanud megatootluseid. Kindlasti näen ühe fondi olulise eesmärgina Eesti ettevõtluse toetamist. Miks mitte omada osalusi Skeletonis, Cleveronis, Taxifys, paigutada raha ambitsioonikate Eesti börsiettevõtete edusse? Investor Toomas alustas investeerimist 2002. aastal ja on suutnud alginvesteeringu tänaseks 5-kordistada. Tallinna börsi indeks on kasvanud sama ajaga veel enam. Mingi osa oleks investeeritud ettevõtete ja riigivõlakirjadesse, osa riskantsematesse iduettevõtetesse jne, kuid need detailid paneksid mõistagi paika professionaalid. Viskan palli õhku.

Näen fondi filosoofiat eelkõige järeltulevate põlvede eest hoolitsemisel. Fondi vaade on pikaajaline, poliitikast ja poliitikutest võimalikult sõltumatu. Usun, et sellise võimalusega kaasnev omanikutunne suurendab iga inimese hoolivust oma riigist, teeb arusaadavamaks investeeringuteks kuluva raha kasutamise ning toetab igaühe toimetulekuvõimalusi. Maailmast on näiteid palju: Norra, Qatar, Singapur ja kümned teised. Kriitikud viitavad nüüd maavarade olemasolule. Esiteks, fondi saab edukalt käivitada vastavalt võimalustele. Teiseks, ka Eestil on maavarasid – oluline on maapões leiduvat uurida.


Mida rahaga kasulikku korda saata? Raha nõudluse puudust ei tohiks meil olla. Mõtleme korraks: KUMU - 50 miljonit, ERM - 90 miljonit, Linnahall - 100 miljonit, eelarve puudujääk - 50 miljonit, piirikaubanduse negatiivne mõju - 100 miljonit, Haigekassale viie aastaga - 200 miljonit, õpetajate palkadeks nelja aastaga - 300 miljonit, idapiiri ehitamine - 300 miljonit. See nimekiri on subjektiivne, selles on nii nice-to-have asju ja tuleviku seisukohalt kriitilise tähtsusega teemasid. Lisaks korraliku teedevõrgu ehitamise rahastamine, mille ümber käib vaidlus alati enne valimisi, kuid tulemused on visad tulema.


Eesseisvad väljakutsed nõuavad peale efektiivsema tegutsemise ja nutikuse teha vähemaga rohkem ka reaalset raha ja mõtteviisi muutust. Olulised valdkonnad nagu pensioni- ja tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkus puudutavad igat inimest ja ka tulevasi põlvkondi. Kaja Kallase initsiatiiv sel teemal diskussiooni alustada on ainult tervitamist väärt, kuna meie solidaarsussüsteem vajab olemasoleva lappimise asemel tõsisemaid reforme.


Seda nimekirja võib igaüks jätkata kuidas soovib – tõsiasi on see, et meil on miljarditesse ulatuvaid soove ja vajadusi, mille katteks meil olemasoleva raha ümberjagamisest lihtsalt ei piisa. Kas pakutud fond lahendab kõik meie mured? Ilmselt mitte, kuid miks mitte proovida? Mitte midagi tehes ei juhtu kindlasti midagi. Teadvustades endale, et investeeringu hea sõber on aeg, siis tasub liigutama hakata. Nagu hea sõber tavatseb öelda: „Aeg kulub minneski!“


Single post: Blog_Single_Post_Widget
bottom of page