Üha olulisem on, KUIDAS äri tehakse

Ettevõtted oma ambitsioonikate omanike, sihikindlate juhtide ja motiveeritud töötajatega on majanduskasvu mootorid.

Vahel võib küll tunduda, et kasvu võti, olgu selleks majandus, pension või palgad, on mõne erakonna taskus, kuid alahindamata riigijuhtide panust, usun, et selle prioriteet peaks olema hea ettevõtluskeskkonna loomine ja kaitse pead tõstva populismi ja sotsialismi eest. „Elementaarne, Watson!“, ütleks seepeale Sherlock Holmes.

Kaarel Ots modereerimas 2019. aasta Pärnu Finantskonverentsi. Konverentsil otsiti vastust küsimusele, kuidas leida ettevõttes kasvuvõimalusi.

Vaatame korraks kasvuteemale kriitilise pilguga otsa ja küsime mõned küsimused, et teemat rohkem avada. Kas üldse peab kasvama? Kui jah, kui suureks? Kapitalism ja teadus on juba alates tööstusrevolutsioonist maailmas jõukust kasvatanud ja vaesust vähendanud, tehes võimalikuks kõik selle, millega täna harjunud ollakse. Ka Eestis ei ole me 30 aasta jooksul nii hästi elanud, nii palju reisinud ja televiisoreid ostnud. Kuigi sääste on vähem ja vaesust endiselt rohkem kui võiks, siis pole me heaoluühiskonnale nii lähedal olnud kui praegu.

Maailma on avatum ja infot rohkem kui kunagi varem. Ühelt poolt teeb see globaliseeruvas maailmas laienemise lihtsamaks, samas paneb surve peale – kui ei kasva, ei jää konkurentsis ellu. Samas, ilmselt on paljud meist mingil hetkel tundnud, et ettevõte on muutunud. Liiga suureks, liiga anonüümseks. Kuidas seda kontrollida ja on see üldse võimalik?

Liberaalse maailmavaate alustala Milton Friedman teatas 1970. aastal, et ettevõtte ainus eesmärk on kasumiteenimist maksimeerida. Harvard Business Review uuris aga hiljuti, kas aktsionäride tulu kasvatamine on ettevõtte jaoks ikka kõige olulisem. Või on selleks hoopis ettevõtte pikaajalise väärtuse kasv? Siit jõuame kolmanda küsimuseni – kuidas kasvada?

Whole Foodsi asutaja John Mackey, enda sõnul veendunud kapitalist, müüs ettevõtte hiljuti 12 miljardiga Amazonile. Oma raamatus Conscious capitalism ("Teadlik kapitalism"), räägib ta, et maailma suurim probleem on vaesus ja sellega võitlemiseks on vaja rohkem kapitalismi. Samas rõhutab ta, et üha olulisem on see, KUIDAS äri tehakse. Ta soovitab ettevõtjatel seada endale karmimad standardid, kui seadusandlus ja regulatsioonid ette näevad ning teha äri nii, et kõik huvigrupid sellest võidaksid: mitte ainult kasumlikult, vaid vastutustundlikult ja keskkonna jätkusuutlikkusega arvestades.

Talle sekundeerib maailma suurima fondi Blackrock juht Larry Fink, kes kutsub ettevõtjaid rohkem panustama maailma sotsiaalküsimuste lahendamisse, alates pensionist lõpetades infrastruktuuriga. Miks? Sest tema sõnul ei suuda valitsused sellega toime tulla, tulemuseks on inimeste frustratsioon ja ebakindlus tuleviku osas; populismi, viha ja natsionalismi tõus. Miks see tuttavalt kõlab?