Vahel on tühi leht täis võimalusi
Elame valitsuse kehtestatud eriolukorras juba üle kuu, sest valla on pääsenud paanikat ja hirmu külvav viirus. Lühikese ajaga on see tekitanud pingeid ja muutnud inimeste käitumist.
Teadmatust ja närvilisust on palju, abi pole ka eksitava info jagamisest. Ettevõtted on seisma pandud, inimesed jäävad tööta või peavad leppima palgakärbetega, plaani sellest väljumiseks pole. Kõik selle nimel, et kaitsta tervist. Kuid mis hinnaga?
Jõulutunnel, Lastefond, Kingitud Elu jt peavad aastast aastasse annetustega raha koguma. Kas see tervis on vähem oluline? Juba enne praegust kriisi teadsime, et meie pensioni- ja tervishoiusüsteem ei ole jätkusuutlik, teadus- ja arendustegevusele raha ei jätku. Selguse mõttes – tegelikult riigil polegi raha. On inimestelt ja ettevõtetelt maksudena kokku kogutav raha. Raha on võimalik ka laenata, kuid ka seda teenindavad inimesed läbi maksude.
Kuuldavasti 2 miljardit on nüüd vaja laenata koroona tulekahju kustutamiseks. Enamaks ilmselt ei jagu. Leian, et selle summa võib ka 5-ga korrutada, kuid selle juures on üks suur AGA. Vähe sellest, et laenurahaga peab toimetama hoolsalt – me ei saa rääkida ainult raha kõige kõvema häälega küsijatele laiali jagamisest, mida on samas kindlasti kõige lihtsam ja meeldivam teha. Meil on vaja tarka ja jõulist investeeringute kava riigi jõukuse kasvatamiseks. Millal on selleks veel sobivam aeg?
Kirjutasin kunagi mõttest luua riiklik investeerimisfond, sarnasetel alustel nagu seda on näiteks Soomes Solidiumi-nimeline fond. Loodava fondi eesmärk on omanikule (riik) tulu teenida läbi investeeringute ettevõtetesse. Näiteks halval ajal osalused jätkusuutlikes ettevõtetes suurenevad; heal ajal, kui fond positsioonidest väljub, vähenevad. Professionaalne fondijuht teab muuhulgas, mida tähendab investeerimine; teab seda, et ettevõtetel on väärtus; teab, kuidas seda väärtust hinnatakse ja kuidas on võimalik seda kasvatada.
Fond säästaks ka ministrite aega, kes ei peaks siis tegelema vaidlustega a'la kas toetada Tallinki või Bolti, anda laenu või omandada osalus. Fondi börsil noteerimine annab sellele vajalikku läbipaistvust, nii et soovi korral saab ettevõtte arengus kaasa lüüa ja käekäiku jälgida iga Eesti inimene. Investeeringutest saadud tuluga rahastatakse ühiskonna jaoks kasulikke projekte.
Selline fond on täna aktuaalsem kui kunagi varem. Loomulikult ei lahenda see kõiki probleeme, sest sisuliselt kogu majandus on pandud on-hold seisundisse ning oma tavapärase tegevusega ei saa tegeleda ei majutusasutused, teatrid, kinod ega kümned tuhanded väikeettevõtted, mida on Eestis muide kõige rohkem. Seal on abivajadused teised ja ma loodan et sellega tegeletakse sama intensiivselt kui näiteks alkoholiaktsiisidega.
Iga investor teab, et aktsia ei ole lotopilet, vaid konkreetne osalus ettevõttes, mille edust on investoril võimalik osa saada. Ning et investori suurim vaenlame on tema ise – emotsioonide pealt tehtud ja liiga tihti täiesti ebaratsionaalsed otsused. Warren Buffett soovitab näiteks selle vältimiseks paberile üles kirjutada, miks on vaja ühes või teises ettevõttes osalust osta. Täpselt samamoodi peaks analüüsima ka riigi investeeringuid ettevõtetesse.