Eesti investorkultuur areneb jõudsalt
Ajalugu on näidanud, et suured hüpped väärtpaberikontode avamises, investeerimisega alustamises ja seega ka investorkultuuri arengus toimuvad eeskätt just suurte ettevõtete IPO-de ehk aktsiate avalike esmapakkumiste käigus.
Vaatame suuremaid muutusi Tallinna börsil kaubeldavaid aktsiaid hoidvate väärtpaberikontode arvus:
Kui vahetult enne Tallinki IPO-t 2005. aastal oli selliseid väärtpaberikontosid Eestis kokku vaid napilt üle 6000, siis mõni kuu pärast Tallinki börsiletulekut oli kontosid juba üle 19 tuhande. Järgmine suurem hüpe kaubeldavaid aktsiaid hoidvate väärtpaberikontode arvus toimus LHV Groupi turuletulekuga 2016. aastal, millele eelnevalt oli kontosid ca 21 tuhat ja pärast turuletulekut enam kui 24 tuhat. Pärast EfTENi (EfTEN Real Estate Fund III) IPOt 2017. aasta detsembris ja Tallinna Sadama IPOt 2018. aasta juunis oli vähemalt ühe Tallinna börsil noteeritud väärtpaberiga kontosid juba ca 32 000.
See arv püsis suhteliselt samas suurusjärgus kuni Coop Panga IPOni. Coopi turuletuleku järel oli vähemalt ühe Tallinnas noteeritud väärtpaberiga kontosid juba pea 38 000. Praeguseks on nende kontode arv veelgi kasvanud. 2020. aasta 31. mai seisuga on vähemalt ühe Tallinnas noteeritud väärtpaberiga kontosid juba üle 42 tuhande. Oma panuse sellesse on andnud kindasti ka Swedbank ja LHV, kes pakuvad Eesti investoritele tasuta tehinguid Balti börsil kaubeldavate aktsiate ostmisel ja müümisel (Swedbank alates detsembrist ja LHV alates veebruarist).
Eestlaste üha kasvavat huvi investeerimise vastu näitab ka suurenev osalejate arv erinevatel investeerimisüritustel. Pilt on tehtud 2019. aastal Tallinna börsi korraldatud investeerimiskonverentsil Tark Raha.
Kui palju investoreid võiks Eestis ja Tallinna börsil olla? Võttes võrdluseks näiteks põhjanaabrite 800 000 investorit ja taandades selle meie rahvaarvule, saame sellise arvu – 200 000. Tänasest 5 korda rohkem. Tehtav? Jah. Kiiresti? Ei, sest investeerimist tuleb vaadata kui maratoni. Põhjamaade investorkultuur on saanud areneda üle 100 aasta ja sealsed börsid on kogu selle aja vältel pakkunud oma investoritele investeerimisvõimalusi ja häid tootlusi. Samuti on oluline silmas pidada suurettevõtete arvu (Soomes ja Taanis on noteeritud 30 ettevõtet turuväärtusega üle 1 miljardi euro, Rootsis on selliseid ettevõtteid 90). On päevselge, et need pakuvad nii kohalikele kui välisinvestoritele häid võimalusi. 330 000 elanikuga Islandil on börsil ettevõtteid umbes sama palju kui Tallinna börsil, kuid nende turuväärtus kokku on 3 korda suurem kui meil.
Eesti investorkond ja investeerimiskultuur on areneda saanud küll vähem kui kolmekümmend aastat, kuid see areng on olnud märkimisväärne.
Olen veendunud, et igal eestlasel peab olema tahtmise korral võimalik saada otseselt osa Eesti majanduse edust. Kellelegi ei tule täna ilmselt üllatusena, et elu teises pooles kõigest pensionile lootma jääda pole kuigi hea mõte. Investeeringud ja säästud aitavad iseseisvamalt hakkama saada. Seda, kas iga viimne kui börsiettevõte oma tegevuses edukas on, ei garanteeri keegi. Küll aga saame kohaliku börsi 25-aastasele ajaloole tagasi vaadates öelda, et keskeltläbi on meie börsiettevõtted pakkunud väga soliidset tootlust. Täpsemalt on aktsiahindu koondav indeks alates börsi avamisest 1996. aastal kasvanud keskmiselt 11,6% aastas. See tähendab, et toona Eesti börsifirmadesse paigutatud 10 000 eurot oleks täna väärt 140 000 eurot.
On tõsi, et ükski investeering ei ole riskivaba. See tähendab, et raha ei saa kasvatada nii, et ei oleks ohtu see osaliselt või täielikult kaotada. Riskidest arusaamine ja nendega arvestamine on üks olulisemaid eeltingimusi ja nõudeid vara kasvatamiseks. Investor on see, kes usub paremasse, jõukamasse homsesse!
Börs on oma parimas toonuses. Ettevõtteid on börsil rohkem, nad on rahvusvahelisemad ja kvaliteetse juhtimisega. Investorsuhtluse tase on aastatega korraliku arengu teinud, tehingutasud on madalamad, investorkultuur laiapõhjalisem, investorid on teadlikumad, professionaalsemad. Alates 2015. aastast oleme näinud vähemalt ühte IPO-t igal aastal, üks nähtavam ja huvipakkuvam kui teine: Baltic Horizon Fund, LHV Group, EfTEN Capital, Tallinna Sadam, Coop Pank. Möödunud nelja aastaga on börsiettevõtted kaasanud investoritelt üle 500 miljoni euro. Loodetavasti jõuab varsti börsile ka kauaoodatud Enefit Green!