Eesti riigi 100-eurosed võlakirjad jaeinvestorile?

Riik laenab raha nagunii. Miks ei võiks osaliselt, pigem väiksemas osas, teha nii, et raha jääks päriselt Eestisse? Et laenu eest makstavad intressid jääksid Eesti inimeste kätte.

Aeg riigi võlakirjade kasutuselevõtuks on küps, planeedid õiges seisus. Meil on väga palju investoreid, üldised teadmised päris head ja võlakirjade eest on võimalik maksta intressi. Infrastruktuur on olemas, turuosaliste valmisolek on olemas ning mulle tundub, et ka nõudlus on olemas.

Kui me mõtleme eraisikule suunatud väikese kupongimääraga – näiteks 100 eurot – riigi võlakirja peale, siis see oleks üks turvalisemaid investeerimisinstrumente. Selge on, et rikkaks sellega keegi ei saa, aga raha paigutamise mõttes oleks see toode sisuliselt sobilik kooliõpilasest pensionärini välja.

Ajalooga instrument

Väikese nimiväärtusega võlakirjade müümine oma riigi kodanikele on tegelikult juba ammune praktika.

Näiteks heidame pilgu 100 aasta tagusesse USAsse, kus toona panustas 20 miljonit inimest kokku 17 miljardit USA dollarit (tänases vääringus oleks see 6 triljonit dollarit) nn Vabaduse võlakirjadesse (Liberty Bonds).

Lisaks käivitati hiljem kampaania „Own Your Share“, millega propageeriti investeerimist kohalikesse ettevõtetesse ja ka kodanikes omanikutunde tekitamist.

Miks? Sellepärast, et iseendaga toime tulev inimene on riigi julgeoleku mõttes ülioluline.

Omanikutunne

Ma usun, et praegu on meil üldine investeerimiskultuur ja finantskirjaoskus kõigi aegade parimal tasemel. Meil on investoreid üle 100 000, kes saavad suurepäraselt aru, mis on võlakiri. Riigi võlakirjad haakuvad pisut sellega, et miks ei võiks börsil noteerida riigiettevõtete vähemusosalusi või neid börsi kaudu täies mahus erastada. Inimestel oleks võimalus saada osa sellest, kuidas riigil läheb. Kui mõtleme Tallinna Sadama ja Enefit Greeni peale, siis need on edulood mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopa vaates.

Omanikutunnet üritatakse luua võimaluse kaudu investeerida riigi äriühingutesse, ettevõtetesse laiemalt ja riigi võlakirjadesse. USAs esimese maailmasõja ja külma sõja aegu peeti silmas, et keskklass peaks olema hästi toime tulev. Kuna vara kasvatamiseks pole välja mõeldud paremat viisi kui investeerimine, siis võimalikult turvalised instrumendid on see, mida riik saab oma kodanikele pakkuda.

Artiklis on osaliselt kasutatud Kaarel Otsa kommentaare 12. mail 2023 Õhtulehes ilmunud artiklile "Laename ise riigile raha? Tallinna börsi juht: rikkaks sellega ei saa, aga raha jääks Eestisse."