Me peame rääkima ... investeerimisest ja riskidest
Osa 1 –– Me peame rääkima investeerimisest
lnvesteerimine on läbimõeldud panus paremale homsele. Aktsiatesse investeerimine on läbimõeldud rahaline panus ettevõttesse ja selle loodetavasse kasvamisse ja edusse tulevikus, millest investor tahab osa saada.
See, kas rahapaigutus õnnestub või ei õnnestu (teenib investorile tulu või mitte), saavutab edu lühikeseks perioodiks või aastakümneteks, aeglaselt või kiiresti või ei saavutagi edu – seda ei tea mitte keegi kunagi ette. Sestap peab investor endale aru andma, et ta võtab koos ettevõtte asutajate ja teiste investoritega riski. Alati. Riski võttes võib minna hästi, halvasti, keskmiselt, väga hästi, väga halvasti ja nii edasi.
Investor peab mõistma investeerimisriski üleüldiselt ja seejarel mõistagi konkreetse ettevõtte kui võimaliku investeerimisobjekti spetsiifilisi riske. Kui me suudaksime näha täpselt ette ettevõtete edu voi ebaedu, või seda, kuidas ja kuhu liigub makromajandus, oleks investeerimine imelihtne ja lollikindel. Paraku see nii ei ole. Tulevik on alati ebaselge ja seda pole võimalik (täielikult) ette prognoosida.
Osa 2 –– Me peame rääkima otsusest ja tulemusest
Kui investor teeb investeeringu, vaatab sellele 2 aasta möödudes tagasi ning näeb, et investeering on kahjumis, siis kas sellest saab järeldada, et ta tegi toona vale otsuse? Tuleb anda endale aru, et otsus ja tulemus on kaks erinevat asja. Ainuüksi selle järgi, kas ettevõtte aktsia on kahjumis või kasumis, ei saa hinnata otsuse kvaliteeti.
Võibolla oli investeeringu tegemise hetkel tegu suurepärase hinnaga suurepärase ettevõttega, kel oli suurepärane toode, suurepärane ajastus turule sisenemiseks ja ka rahastus plaani elluviimiseks, aga mingi ettenägematu sündmus viis olukorrani, kus ettevõttel ei olnud võimalik õnnestuda, vähemalt mainitud ajaraami jooksul.
Kuna tulevikku ette ei näe, siis ei saa kahjumis investeeringu puhul ilmtingimata järeldada, et investor tegi investeerides vale otsuse. Samamoodi ei tähenda investeeringu kasumis olemine tingimata seda, et investor tegi investeerides õige otsuse. lga investeering hõlmab omajagu teadvustamata juhuslikkuse või õnne rolli.
Siiski – investeerimises eksisteerib üks tasuta lõuna: see on hajutamine. See, et osa ettevõtmisi ei õnnestu ja osa õnnestub, on olnud nii läbi ajaloo ja on ka edaspidi. Ebaõnnestumised ei tähenda, et pikas perioodis majandus ja heaolu ei kasvaks (ja nagu aastasajad on näidanud, siis ka börsiindeksid – mis näitavad ettevõtete väärtuste muutust justnimelt kogumina). Vastupidi – innovatsioon ja ettevõtlus on läbi aja inimeste elujärge paremuse poole vedanud. Ka need, kes mõnel katsel ebaõnnestuvad, mängivad selles arengus oma rolli.
Armin Kõomagi kirjutab oma raamatus ,,Hea firma”, et inimesed ei jagune mitte võitjateks ja kaotajateks, vaid nendeks, kes proovivad ja nendeks, kes ei proovi. See tähendab, et kaotajad ja võitjad on tegelikult sama seltskond inimesi.
Osa 3 –– Me peame rääkima investori vastutusest
Börsile tulles koostab iga ettevõte väärtpaberite pakkumisdokumendi, kus on kõik riskid üksipulgi läbi analüüsitud, lisaks on välja toodud finantsprognoos (prognoos!) koos selgitustega. Neid materjale peab iga investor lugema ja seda niikaua, kuni neist aru saab. Seejärel leidma üles ettevõtted, mille tegevust ta mõistab, mille tegevuse õnnestumisse ta usub ja mille ostuhind end seejuures õigustab.
Ja alles siis investeerib. Ja tema peab selle otsuse eest ka vastutuse võtma. Ka see investor, kes ostis 1997. aastal Amazoni IPOst aktsiaid, võttis riski. Polnud kuidagi ette määratud, et järgmise 25 aastaga kasvab ettevõtte väärtus enam kui 1000 korda. Kuid tagantjärele vaadates jääb tihti mulje, et paljud justkui ,,teadsid”, et tegu on vältimatu edulooga.
Seetõttu on natuke liiga lihtne lahendus pärast ebaõnnestumist näpuga näidata. Kui on asjalikku tagasisidet ja kriitikat – aga palun! Aga mõistmata enda vastutust, investeerimisriski ja majanduse paratamatut juhuslikkust, niisama parastada – milleks? lnvesteerides hääletab iga investor oma rahaga, see on alati tema enda otsus, kas investeerida või mitte.
Seda, et mõnel ettevõttel tegevus ebaõnnestub, ei peaks häbenema. Jah, alati ei lähe kõik plaani- ja ootuspäraselt, kuid see pole põhjus neid mutta tampida. Mõnikord äriplaan lihtsalt ei tööta, selles ei ole midagi eriskummalist.
Mis aga juhtub siis, kui investeeringuid mitte teha? Juhtub see, et head ideed, sh need, mis osutuvad pikaajaliselt edukateks ja võimalik, et ka teedrajavateks, ei saa võimalustki, kuna kõik on skeptikud. Aga olla skeptik lihtsalt seepärast, et kõik investeeringud ja alati ei õnnestu, oleks ju narr. Tuleb vaadata suurt pilti – keskeltläbi ja pikaajaliselt.
Osa 4 –– Me peame rääkima makromajandusest
Pikki aastaid olnud ülimadalad intressid lõid olukorra, kus investoritel oli vaja sama tulu teenimiseks investeerida aina riskantsematesse varadesse ja ettevõtetesse. Seetõttu toimus kogu maailmas alustavate ettevõtete buum ning raha kaasamine oli aastaid väga lihtne. See raha on paljudes riikides pannud aluse start-up-ökosüsteemile.
See, et varasema faasi ettevõtetel on elu keerulisemaks läinud, ei tohiks ühegi investori jaoks uudis olla. Paljudel väikestel kasvule orienteeritud ettevõtetel on viimasel ajal raskem raha kaasata, kuna rahale on tekkinud hind ning investorid ootavad ettevõtetelt pigem kasumit kui kasvu.
Viimase mõne aasta jooksul on tarbijahinnaindeks Eestis kasvanud kokku ca 40%, intressimäärad on tõusnud pooleteise aastaga miinusest ca 4,5% peale. lntressimäärade tõus mõjutab eriti tuntavalt neid ettevõtteid, kelle äriplaan või suur osa äriplaanist oli üles ehitatud sellele, et nad saavad kasvada soodsa investorite raha toel. See raha ei ole enam soodne. On see halb või hea – mine võta kinni. Selge on vaid see, et olud on kiiresti ja oluliselt muutunud.
Kui varem otsisid paljud investorid iga hinna eest kasvu ja kasumile ei pööratud eriti tähelepanu, siis nüüd liigub pendel – avastusega, et rahale on tekkinud hind – teise äärmusesse. Kõik eeldavad justkui, et iga alustav ettevõte peaks jõudma hetkega kasumisse. Arvata võib, et mõlemad äärmused on investoritele äärmiselt ebatervislikud.
Osa 5 –– Me peame rääkima First North turust
First North on Nasdaqi alternatiivturg, mis tegutseb nii Põhjamaades kui Baltikumis. Sisuliselt on tegemist börsi light-versiooniga, mille roll on võimaldada väiksematel ettevõtetel raha kaasata ja oma kasvuambitsiooni ellu viia. Taolised turud tegutsevad peaaegu kõigi börside juures. First North on mõeldud varasema faasi ettevõtetele: uutele, väiksematele, kiiremini kasvavatele. Nendele, kelle jaoks börs ehk reguleeritud turg oleks liiga suur samm.
lnvestoril on mõistagi oluline vahet teha riskil, mis kaasneb investeeringuga väiksemasse ja alustavasse ettevõttesse ja mis kaasneb investeeringuga suuremasse ja stabiilsemasse ettevõttesse. Kusjuures viimased võivad vabalt raha kaasata ka alternatiivturul – oluline on keskenduda ettevõttele!
Reeglina on varasema faasi ettevõttesse investeerimise risk suurem. Mündi teine külg on aga tootlus: mida suurem on risk, seda suurem on oodatav tootlus. Ehk siis risk ja oodatav tootlus on võrdelises seoses. Sellest tulenevalt on mõned ettevõtted investeerimiseks sobivamad investoritele, kelle riskijulgus ja -isu ning tootluse ootus on suurem.
Siin on paslik tuua näide aastast 2021, kui mitmete ettevõtete aktsiapakkumised Tallinna börsil suurelt üle märgiti ja investorid helistasid börsile, et väljendada oma pahameelt, miks neile nii vähe aktsiaid jagati.
Meie eesmärk peab olema jõuda sinna, kus investor saab aru, mis faasis ettevõttesse ta investeerib. Kui ta on konservatiivse lähenemisega, siis tasub valida kõrge reitinguga võlakirjad, suurte ja stabiilsete ettevõtete aktsiad (sh dividendiaktsiad); kui riskialtim ja teadlikum, siis tasub vaadata ka väiksemate ettevõtete, sh First Northil kaubeldavate ettevõtete väärtpaberite poole. Olulise põhimõttena tuleb meeles pidada, et pole olemas keskmist ettevõtet, iga ettevõtet tuleb analüüsida eraldi ja iseseivalt!
Osa 6 –– Me peame rääkima börsist
Börs on platvorm, kus saab kaubelda ettevõtete väärtpaberitega. Börs ei osale kaubeldavate ettevõtete äritegevuses ja ei anna hinnanguid nende ärimudelile. Börsina jälgime, et kaubeldavad ettevõtted järgiksid börsi reegleid, mis on peamiselt seotud info avalikustamisega.
Jah, vaieldamatult ja varjamatult on börsil hea meel sellest, kui avalikule turule lisandub uusi ambitsioonikaid ja huvitavaid ettevõtteid ja uusi investoreid. Meie eesmärk on juba aastaid olnud sama: et nii börsiettevõtete kui investorite lisandumine oleks rahulik ja järjepidev, seda nii arvude kui ka turuosaliste teadmiste mõttes.
Börs on ju äge! Börs võimaldab – just nimelt võimaldab, ja ei kohusta – kõigil soovijatel osta ja müüa otseosalusi kohalikes ettevõtetes, samuti osta ettevõtete võlakirju ja fondiosakuid. Ja eriti äge on see, et meil on Eestis hästi toimiv börs ja hulk ambitsioonikaid ja julgeid ettevõtteid, kes tahavad olla avalikud, läbipaistvad ja anda kõigile võimaluse olla nende loodetavas kasvuloos investori ja kaasaelaja rollis.
Me näeme, et Eestisse tekib juurde järjest enam investoreid, kes saavad aru investeerimise olemusest, aduvad riski ja teevad teadlikke ja läbimõeldud otsuseid. Kes suudavad taluda ebaõnnestumisi ja õnnestumisi samamoodi. Me loodame, et nad vaatavad investeerimist kui maratoni ja on enamasti just investorid ja mitte spekulandid, kes hüppavad ettevõtte aktsionäriks vaid näiteks selleks, et esimesel kauplemispäeval aktsiad hõlptulu ootuses maha müüa – sel juhul polnud ju niikuinii kavatsust ettevõtte päris kasvuloost osa saada.
Nagu ütlevad klassikud: ennustamine on keeruline, eriti tuleviku osas. Ja kui on ilmtingimata vaja ennustada, siis tasub seda teha tihti, kuna see suurendab pihta panemise tõenäosust. Riskin siiski ja teen ühe ennustuse: olenemata sellest, mida teevad intressid või mis otsuseid teevad või ei tee poliitikud, siis elu viivad ka tulevikus edasi ettevõtlike inimeste ambitsioonikad ideed ja riskijulgus. Sellega tihti kaasnevast kasvust osa saamiseks on peamiselt kaks varianti – alustada ise ettevõtlusega või investeerida teiste ettevõtetesse.
Comments